Nonii, mul on kopp.
Ei tea millest, sügismasendus või ma ei tea....
Mitte, et ma oleks seda siin palju teinud, aga natuke ikka. Ma vihkan esmamuljet! Isegi kui see pole esimene kohtumine siis inimesed ikka ei taju biiti kes ma olen. Mul on selline kopp ees, et ma pean nii palju vaeva nägema, et enda inimesi leida siit Rootsist. Miks ei võiks asjad lihtsalt sülle kukkuda? Suhtled ja oled, aga ikka pole see, või inimesed saavad sinust täiesti vale ettekujutuse.
Ma arvan, et enamus on minuga nõus, et ma ehmatan alguses inimesed suht ära :D Well that's just who I am.
Ma tahaks, et mul oleks siin rohkem inimesi kui Hannela. Ma ei saa aru, miks praegu saatus sellist vingerpussi minuga mängib või mida ta üritab mulle selgeks teha. Ma tunnen, et ma olen täiesti kinni ja seisan paigal, mitte kuskile ei arene, pigem alaarenen.
Mul on nii mugav passida siin danderydsid kogu aeg ja passida ja teha asju vastu mu enda tahtmist või suruda alla oma ebameeldivad tunded. Aga mis see mulle annab? Olen aasta aega ja tulen Eesti tagasi ja oii milline elamus nii palju õppisin...
Selline rutiin on nüüd sees, et imelik oleks sellest kuidagi välja astuda. Tahaks õppida midagi uut sellest riigist, aga no nagu ei saa lihtsalt.
Tglt mu postituse point tahtis olla see, et ma lõpuks mõistan Karinat, kes pidi uusi inimesi ellu laskma väga tihti ja ikka veel peab ja siis nendega hüvasti jätma. Nii tüütu on see kuidagi. Mul ei ole kunagi olnud raskusi uute tutvuste leidmisega, aga siin kuidagi tundub see nii raske. Ma tahaks juba sellest esmamulje perioodist üle olla ja tahaks, et mul oleks oma paar tutvusringkonda kellega saaks midagi teha ja nad juba teaksid mind ja ei oleks seda kohanemist.
Ma arvan, et pooled teist kes seda loevad on NG'st ja no ma arvan, et kõik mäletavad mida te minust arvasite kui ma alguses tulin :D ja milline ma olin enamus aja ja no viimased kaks kuud enne lõpetamist, olgem ausad, kõik panid suht üle ja draamatsesid ja no suht lambine lõpp oli meie ühisele teele. Ühesõnaga ma ei kujuta ettegi mdia keegi minust arvas kui meie lõpetamine oli. Aga ma tean, et kui mina veel Ü2 olin, tolle aegne Ü1 on pidanud mind taluma ja nüüd olete mind kuidagi ikka hindama hakanud :) Igaühega omad ühised jooned ja olemused. Misss Youu!
No comments:
Post a Comment